Panorama jerál setór agríkola iha Timor-Leste hasoru dezafiu signifikativu oioin. Maizumenus rai hektares 54,000 hosi rai agríkola sei abandona hela hosi totál rai potensiál hektares 81,000. Hektares 27,000 de'it mak uza ativamente ba agrikultura. Setór agrikultura iha Timor-Leste domina hosi agrikultór ki’ik sira ho idadi médiu entre tinan 40-50, ne’ebé halo rejenerasaun agrikultór sai dezafiu ida ne’ebé signifikativu.
Hosi dadus ne'ebé ami rekoila, iha estudu ne'e, ami nota katak Governu Timor-Leste hala’o ona esforsu oin-oin hodi hasa’e produtividade no efisiénsia agríkola, hanesan, dezenvolvimentu infra-estrutura agrikultura nian, Governu meilora daudaun infraestrutura irigasaun no fó formasaun ba agrikultór sira hodi hadi’a téknika agríkola. Iha área asisténsia kapitál no teknolojia, Governu fó hela asisténsia kapitál no teknolojia agríkola modernu hodi hasa’e produtividade rai nian. Iha parte edukasaun no formasaun, ami nota mós katak Governu fó hela edukasaun no formasaun ba joven agrikultór sira hodi hasa’e sira-nia abilidade no koñesimentu iha agrikultura.
Programa esforsadu hotu hosi Governu nian ne'ebé ami mensiona iha leten hetan mós apoiu hosi organizasoens internasionais, hanesan FAO no IMF ne'ebé servisu hamutuk ho governu hodi hadi’a kapasidadi rekursu umanu no infra-estrutura agríkola. Objetivu apoiu ne'e atu Governu Timor-Leste buka dalan hodi kria sistema ka modelu ida oin-sá atu hasa’e independénsia ai-han no bem-estar agrikultóres nian. Liu hosi dalan saida?
Hanesan foka ona iha intrudusaun katak, rai agríkola barak iha Timor-Leste sei abandonadu tanba fatór oioin. Tuir dadus ikus liu (2021), maizumenus rai agríkola hamutuk hektare 54,000 mak la uza, hosi totál rai potensiál hamutuk ektare 81,000.
Tanba sá, ami sei aprezenta razoens fundamental balu hanesan tuir mai. Primeiru ligadu ho sistema agrikultura tradisionál. Iha rai doben ida ne'e, ita ukun-an iha era mais modernu, maibé ita nia agrikultór barak sei hela do'ok iha kotuk (out of date), sira uza nafatin sistema kultivasaun muda-fatin (nomaden), ne’ebé la efisiente no la sustentável. Segundu, falta Infra-estrutura. Infra-estrutura irigasaun ne’ebé la adekuadu no estrada barak ne’ebé a'at todan, difikulta agrikultór sira atu asesu ba merkadu (fa'an-sosa) no hasa’e produtividade, momentu hanesan tanba la iha sistema merkadoría ne'ebé sufisiente di'ak. Tolu, ukun-an tinan 25 ona, jere mesak buat hotu, maibé ita nafatin estaknadu iha limitasaun teknolójiku. Agrikultór Timor-Leste nafatin uza ferramenta tradisionál to’os nian no iha indikasaun klaramente, katak dezde Ministériu Agrikultura iha Primeiru Governu to'o ohin loron (IX Gov.) asesu ba teknolojia modernu iha área refere, mínimu liu, deskulpa, kuaze la iha. Hat, agrikultura iha Timor-Leste depende maka’as ba tempu udan (dependénsia estasaun) nune'e durante tempu bailoron, rai barak mak labele kuda, produsaun tun, konsekuénsis populasaun iha área remotas monu ba kondisaun hamlaha naruk. Lima, Agrikultór sira la hetan mentorizasaun no treinamentu ne’ebé sufisiente atu hasa’e sira-nia abilidadi no koñesimentu agríkola, tanba falta mentoria hosi parte MAP. Ne'en, Agrikultór sira, ohin loron, barak tebtebes mak abandona sira nia rai tanba laiha lukru ka laiha asesu ba merkadu tanba fatór ekonómiku. Fenómenu klaru mak agora daudaun ita nia nasaun efrenta: Joven produtivu barak hosik Timor, ho esperansa bele gaiña osan di'ak iha nasaun seluk atu meilora sira nia ekonomia familia.
Nu'udar ami nota katak Governu Timor-Leste (Gov. sesantes sira) halo ona esforsu atu hadi’a setór agrikultura liu hosi halo mapeamentu nasionál ba rai agrikultura no fó formasaun ba agrikultór sira . Maibé presiza esforsu liu-tán hodi rezolve problema rai mamuk (hektares 54,000 Liu) atu hasa’e produtividadi agríkola iha Timor-Leste. Ikus, sujestoens, mapeamentu ba rai agrikultura ne'ebé Governu Nasionál halo ona, presiza produz lei ida atu proteje rai potensiál ba agrikultura, katak: Proividu transforma rai agrikultura ba kualker funsaun. Kuandu Governu la prevene situasaun ne'e, mak iha dékadu rua tuir mai, Timor-Leste sei lakon hotu área produtividadi Agríkola. Kontínuasaun....Paz e bem!💖🇹🇱
Autor:(Eix Assessor MAP-SEP VIII Gov.)
Comments
Post a Comment
Hosik hela komentariuiha ne'e