Skip to main content

SA MAK SIÉNSIA EKONOMIA?

Estuda konaba Siénsia Ekonomia, iha sorumalu da'uluk ne'e ita sei estuda konaba asuntu importanti lima. Primeiru, konaba siénsia ekonomia. Segundu, konaba ekonomia nudar siénsia sosiál. Tolu, konaba mikro-ekonomia. Hat, konaba saida mak makro-ekonomia. 5. Estuda ekonomia nia vantajen ba ita an rasik. Mai ita hahú.

1.Sa mak siénsia ekonomia?

Ekonomia katak estudu konaba eskazes no nia implikasaun ba uzu rekursu oioin, produsaun sasan no servisu, kresimentu produsaun hosi tempu ba tempu, no problema kompleksu oioin seluk nebé sai atensaun vital/importanti liu hosi sosiedadi.

2. Ekonomia laos asuntu númeru deit

Ekonomia nudar siénsia sosiál ida ho interese oioin iha kampu seluk mos, inklui siénsia polítika, jeografia, matemátika, sosiolojia, psikolojia, enjenaria, direitu, medisina, no negósiu.

Asuntu prinsipál/sentrál ekonomia nian mak oin sa determina uzu rekursu hotu nebé lójiku liu no efikáz hodi atende objetivu privadu no sosiais nian.

Produsaun no servisu, investimentu no poupansa (rai-osan iha banku), saúde, osan no sistema bankáriu, polítika governamentais (government policies) konaba tributasaun (taxas) no gastus, negósiu internásional, organizasaun no regulamentasaun industriál, urbanizasaun, kestoens ambientais, kestoens legais - hanesan konsepsaun/dezeñu no aplikasaun direitu propriedadi - nudar izemplu hosi amostra ida iha siénsia ekonomia nia kurasaun/fuan-laran.

3. Ekonomia nudar buat Pesoál nian (mikro-ekonomia)

Mikro-ekonomia estuda implikasaun hosi ema ida-idak nia hahalok, no hanesan xavi (buat fundamentál) ida ba ema ida nia osan nia saúde. Rekursu pesoal mos nudar buat eskaze ida (raru)! Osan mos iha ninia saúde rasik. Gasta osan ho diak mak osan nia saúda estável, no bele kontráriu.

Ema sempre (gosta) uza osan rai seluk nian, no buka abilidadi foun. Alkansa alokasaun nebé satisfatóriu liu hosi ema ida nia rekursu, importanti liu, no estuda problema alokasaun tempu no osan hodi meilora ema ida nia kapasidadi atu foti desizaun lorloron nian no iha durante nia vida tomak.

Izemplu balu konaba kestoens ekonómika jerál ba moris lorloron nian, hanesan: Atu sosa kareta ka uma, desizaun ida nebé mak diak liu? Hau tenki selu kedas ka kréditu (debe), ou asina kontratu atu bele sosa kareta foun? Ka hau tenki halo kréditu ba imobiliáriu ka uma ida, ka hau tenki halo investimentu iha merkadu asoens (the stock market) ida atu hau multiplika hau nia osan?

Ekonomista sira entende oin sa foti desizoens hanesan ne'e iha sira nia moris rasik no bele akonseila ema seluk iha nível asuntu pesoál ou profesionál.

4. Ekonomia Nudar Buat Universal (Makro ekonomia)

Makro ekonomia estuda oin sa ekonomia nia hahalok jerál, inklui inflasaun, nível presu, nível kresimentu, rendimentu nasionál, produtu deméstika/internu brutu no mudansa taxa servisu nian.

Iha pergunta balu nebé ekonomista Amérika sira koko atu responde: "Iha nasaun rikasu hanesan Amérika, tanba sa dezempregu sei barak? no "Se mak bele defini osan hira mak bele sirkula iha Amérika?"

Hahú hosi polítiku ba edukador, ba jornalista, ba to planejadores urbanos (urban planners), presiza iha kumpriensaun nebé olístiku (holistic) konaba mákro ekonomia iha ninia impaktu forte ba dezenvolve abilidadi lideransa, ba sira nebé foti desizaun (decision making), no iha kapasidadi atu planeia futuru sosiál ida nebé prósperu (lao ba oin).

Atu atende nesidadi hotu nebé mensiona, ita nia Departementu Ekonomia nian presiza projeta kuríkulu multidisiplina nebé prepara estudante sira atu manobra-an (bok-an) diak hosi área fokadu ida ba mos área disiplina seluk.

5. Estuda ekonomia ne'e ba ita boot rasik

Se ita boot hakarak entende (hatene/kumpriende) konaba riku-soin, kiak, kresimentu, komérsiu, osan, empregu, renda (income), depresaun, resesaun, folin, no monopóliu, no estuda konaba saida mak halo mundu/ema servisu hosi loron ida ba loron seluk, ita boot sei hakfodak ho kampu (área) ekonomia nian nebé kompleksu no furak ne'e.

Ikus, Estuda siénsia ekonomia atu enrikesa ita nia koinesimentu. Tanba lorloron ita nia moris sempre liga ho asuntu ekonomia tantu simples tantu difisil eh kompleksu ho ninia disiplina hotu.

GCB

Comments

Popular posts from this blog

SERÁ QUE LIBRA, A MOEDA DO FACEBOOK DOMINARÁ O MUNDO?

NOVA YORKA, TIMOR NOW HATENE - O mais novo Libra digital ou "cripto-currency" do Facebook, sua presença é perturbada por órgãos financeiros tradicionais, como bancos e outras instituições financeiras. Mas o Libra terá sucesso como seu 'pai', Bitcoin como agora? "Isso realmente ameaça o governo que emite moeda, os bancos que o salvam e a rede de transmissão real", disse Tally Jason Brown, CEO do aplicativo de pagamento automático de dívidas, divulgado pela CNBC, na quarta-feira (26/6). "As pessoas não entendem como isso pode ser perturbador se o Libra for realmente lançado", continuou Brown. Ele prevê que, se Libra for oficialmente lançado em 2020, mais tarde os procedimentos para enviar e pagar dinheiro tradicional, como transações de contas, funcionarão lentamente. Mas o lado positivo é que o lançamento do Libra ajuda as pessoas a obterem dinheiro rapidamente de qualquer lugar do mundo. "A moeda Libra rapidamente se tornará a princi...

OBAT SUPLEMENT HERBAL MENYEBABKAN BANYAK KEMATIAN DI AMERIKA SERIKAT

Hati-hatilah berkonsumsi obat-obatan herbal. Boleh konsumsi tapi konsultasilah dengan dokter terdekat Anda. Pejabat kesehatan Amerika Serikat mengatakan kematian akibat overdosis kapsul suplemen herbal telah menyebabkan 91 kematian di 27 negara bagian.  Pejabat kesehatan Amerika mengatakan kematian akibat overdosis yang disebabkan oleh suplemen herbal kratom lebih umum daripada yang dilaporkan sebelumnya. Sebuah laporan pemerintah yang dirilis Kamis mengatakan suplemen herbal kratom menjadi penyebab  91 kematian overdosis di 27 negara bagian. Pejabat lain mengatakan sebelumnya telah terjadi   44 kasus kematian secara nasional, terkait suplement herbal. Sebagian besar yang meninggal juga menggunakan heroin, fentanyl atau obat-obatan lainnya. Tapi suplement herbal adalah satu-satunya zat yang terdeteksi dalam beberapa kasus kematian. Pusat Pengendalian dan Pencegahan Penyakit melaporkan angka-angka setelah memeriksa melalui sertifikat kematian dan laporan t...

ESTRADA LUXU FALTA MANUTENSAUN

Foto: Estrada nasional-internasional dirasaun Mota Ain/Maliana: Rai-taka kuaze tinan TNH - Estadu Timor-Leste iha osan atu investe iha área hothotu. No to ohin loron investimentu boot nebe Governu halo no kontinua investe mak estrada. Maibé problema mak ne'e hafoin Governu investe tiha miloens no biloens ba estrada diak no 'luxu', hafoin hosik eh abandona tiha, sein halo manutensaun kontínua. Embora baleta no estrada hotu nakonu ho rai no fatuk. Lolos kondisaun hanesan ne'e sei bele salva. Maibé Ministériu kompetente la liga duante tinan até udan mai sobu sai pior. Projetu estrada barak nebé abandona mak hanesan: Estrada Dili ba Mota Ain; estrada Aileu ba Ainaro, estrada Dili ba Baucau, no auto estrada (jalan toll) iha Suai. Projetu estrada sira ne'e hotu kategoria luxu no kualidadi. Tanba kolokasaun orsamentu ba konstrui projetu sira ne'e ho osan montante boot no rezulta projetu nebé mos kualidadi. Atu estrada hotu nebé...