Timor Now Hatene - Partidu KHUNTO rekoinese nasaun nia riku soin lolos mak povu. Tanba ne’e, wain-hira povu fo fiar ba Partidu KHUNTO mak nia sei fo kbi’it tomak atu servi povu hodi meilora no eleva: Seitór saúde, edukasaun, seguransa-asisténsia no pensaun sosiál, garante kualidadi ensinu superior, garante direitu veteranu sira, promove kualidadi no direitu igualdadi moris ba timor oan tomak. Liu-liu deseja konstrui sosiedadi ida ne’ebé justu, progresivu no inkluzividadi. Katak sei la hosik sidadaun ida iha kotuk (Leave no one behind); hotu-hotu sei hetan tratamentu hanesan hodi promove unidadi nasionál: Timor-Leste ida de’it.
Edukasaun mak xavi ba ita nia dezenvolvimentu. Tanba ne’e, presiza harí edukasaun no formasaun ne’ebé forte, estandarte a’as no kualidadi. Ho baze edukasaun hanesan ne’e Timor-Leste iha opurtunidadi atu eleva povu nia moris no bele garante foin-sa’e sira bele konkretiza sira nia mehi no dezenvolvimentu sósiu-ekonómiku Timor-Leste nian. Tan ne’e Partidu KHUNTO komprometidu iha eleisaun Parlamentar ne’e, katak ema hotu iha direitu hanesan atu asesu ba edukasaun tantu infantil eh adultu, tantu ferik eh katuas.
Tan ne’e presiza halo inskrisaun hodi identifika labarik sira ho idadi eskolar iha Timor-Leste laran tomak atu bele asesu ba ensinu obrigatóriu no gratuita. Implementa formasaun ba analfabetizmu sira iha aldeia hotu. Programa ne’e nia objetivu ka tarjetu atu elimina/halakon analfabetizmu iha rai-laran; formasaun profesionál ba estudante drop out sira iha nível ensinu báziku no sekundáriu (ensinu rekorente); realiza formasaun ba ema defisiente sira.
Partidu KHUNTO iha planu polítiku ba seitór Juventude no Desportu, tinan 2023-2028, ho programas prioridadi sira hanesan: Promove kna’ar no papél juventude nian iha sosiedadi, empoderamentu juventude iha área empriendedorismu no abilidadi, prevene abuzu droga, kapasitasaun desportivu no koresionais, dezenvolve instituisoens no fazeadamente harí infra-estrutura desportu nian iha parte ne’ebé definidu tuir rekezitu.
Planu Polítiku ba seitór Kulturál no Animasaun sai hanesan programa estratéjiku no vital hodi promove identidadi RDTL nian ba mundu. Partidu KHUNTO iha ninia prinsípiu filozófiku polítika nian ida mak kona-ba: Tane Ó Lisan. Katak lisan Timor-Leste nian nu’udar timor oan nia identidadi ne’ebé presiza ,luta no meilora hodi dezenvolve sivilizasaun no vida sosiál nian atu dignifika ema nu’udar ema lolos (ema laos instrumentu) atravéz: Dezenvolvimentu valores universál fé katólika (Fraternidade Humana), estudu no promove uma lisan, meilora lisan fetosa’a ho umane – objetivu hametin sentimentu solidariedadi no relasaun familiar – la’os momentu atu xupa-malu (exploitar um dos outros). Nune’e, Timor-Leste bele transforma nia lisan ne’e hotu sai atrativu liu tan nu’udar rekursu nasionál ida ne’ebé bele komersializa hodi atrai turista nasionál no internásional. Atravéz atividadi ne’e hotu ita bele promove Timor-Leste ba mundu, fins ikus dada estranjeiru sira mai vizita no investe.
Partidu KHUNTO iha planu polítiku ida atu nafatin iha komitmentu hodi apoiu sidadaun sira ne’ebé ki’ak liu (mais pobre) no desprotejidu; konsolida polítika ida ne’ebé iha nia koezaun (coesão/conexão) sosiál hodi garantia dignidadi ema timor oan hotu; meilora sistema seguransa sosiál liu hosi reforsa asisténsia sosiál no inkluzaun ba tinan 2023-2028. Programa sira ne’e kompostu hosi apoiu umanitária, providénsia no akompaiñamentu, protesaun reinsersaun komunitáriu ba grupu vulneráveis (desprotejidu), proteje direitu labarik nian, dezenvolve programa apoiu portadores difisiénsia, sensibiliza prevensaun HIV/SIDA; promove no reahabilita difísiénsia ho prestasaun servisu espesializada; apoiu ba estabiliza instituisaun solidariedadi sosiál hotu.
Partidu KHUNTO konsidera protesaun sosiál kaer papél importanti ba dezenvolvimentu umanu no ekonomia, laos deit ba sira nia direitu sidadania nian, maibé mós bele hamosu efeitu forte ba hasa’e rendimentu família no povoasaun nian.
Valoriza no tané a’as veteranu no kombatente libertasaun nasionál sira; dignifika kualidadi no bem-estar sosiál veteranu, família mártires libertasaun nasionál; harí uma di’ak ba veteranu sira ne’ebé luta tinan 24, tanba sira nia luta ba konstrusaun nasaun no apoiu polítika iha vida estadu nian.
Partidu KHUNTO hakarak harí Governu inkluzivu ne’ebé besik ba povu no fó prioridadi ba Dezentralizasaun Administrativu no Ka’er-ukun Lokál (Poder Local) nian. KHUNTO mós hakarak promove Governu ida besik ba povu. Tanba ne’e prosesu dezentralizasaun no fortalese responsabilidadi polítika lokál; transfere funsaun no responsabilidadi administrasaun sentrál, dezenvolve mekanizmu dezentralizasaun fiskál no meilora sistema administrasaun iha munisipais.
Ekonomia no Empregu nu’udar pilares importante ba nasaun. Tan ne’e Partidu KHUNTO sei foka ba hadia Timor-Leste nia ekonomia, kria empregu ba jovens sira, kria negosiu no industria nu’udar investimentu tantu iha seitór privadu no públiku hanesan motor inovasaun, kresimentu no progresu ba povu timorenses. Ne’e duni, tuir Partidu KHUNTO nia hanoin, tempu ona atu ita iha vizaun estratéjiku alternansia no transisaun ekonómika iha petrolífera nian hodi diversifika ita nia ekonomia no kria kondisoens fiskais no burokrátikas ne’ebé loke-dalan ba investidores nasionais no internasionais hodi mai investe iha ita nia rain.
Partidu KHUNTO hakarak Governu Da’IX tuir mai, tau importánsia ba seitór turísmu. Tanba seitór ne’e mós nu’udar motor ba dezenvolvimentu ekonomia nasionál ne’ebé sei fo impaktu pozitivu ba kriasaun empregu no hatama rendimentu ba kofre estadu. Alein ne’e nia mós nu’udar rekursu ida atu salvaguarda patrimóniu naturál no kulturál Timor-Leste nian. Tanba ita nia beleza naturál ne’ebé inkomparável; ita iha riku kona-ba istória; patrimóniu kulturál ne’ebé úniku; objetu turístiku ne’ebé sei oríjinal inklui turismu relijiaun no kulturál ne’ebé seidauk esplora atu benefisia povu nia bem-estar.
Partidu KHUNTO mós hakarak promove sidadaun Timor-Leste tomak ninia kualidadi moris, liliu ba povoasaun hotu ne’ebé horik iha área remotas ne’ebé sei susar asesu ba direitu atribui rai no rezolve disputa rai. Ne’e duni, atu solusiona problema nasionál ne’e hotu, mak Partidu KHUNTO hakarak hamosu: Ministériu Planejamento, Ordenamentu, Terras e Propriedade.
Partidu KHUNTO konsidera Terras e Propridade nu’udar asuntu rai-laran ne’ebé importante tebtebes. Tanba ne’e dezenvolvimentu ba seitór ne’e krusiál no urjentemente ita tenki meilora no implementa iha ita nia ukun. Sa mak ita atu meilora, nomeadamente: Administrasaun ba patrimóniu, imobiliáriu estadu, rejistu no atribuisaun títulu propriedadi imóveis privados, jestaun no atualizasaun sistema informasaun kadastrál, informasaun geo-espasiál relativu ho teritóriu nasionál.
Hanesan ita hatene katak Timor-Leste ninia dependénsia maka’as iha rekursu naturais durante Timor-Leste restaura ninia independénsia iha tinan rua-nolu resin-ha’at liu ba. No ohin loron depezas estadu nian depende deit ba fundu Petrolíferu no rekuru naturais seluk ne’ebé sidauk esplora no deskobre. Tanba ne’e planu polítiku Partidu KHUNTO nian ba seitór rekursu naturais mak hanesan tuir mai ne’e.
Partidu KHUNTO hakarak formasaun Governu Da’IX tuir mai, sei tau importánsia ba seitór Péskas no Marítima.Tanba seitór péskas mós nu’udar seitór ne’ebé bele dudu dezenvolvimentu ekonomia nasionál atravéz reduz dezempregu, hasa’e kapturasaun no produsaun ikan nasionál hodi: Promove kultura konsumu ikan, eleva rendimentu ekonómiku no produz taxa ba kofre estadu. Nune’e mós parte rekursu Marítima Timor-Leste nian nu’udar seitór ne’ebé sei fo biban maka’as iha área industriais péskas nian: Harí portoáriu komersiál, dezenvolve área kosteiras no turistika naturál tasi nian hodi promove tasi nia biodiversidadi hodi fo rendimentu no hatama taxa ba kofre estadu. Hodi promove liu tan área ne’e iha futuru: Tan ne’e Partidu KHUNTO hakarak hamosu Ministério das Pescas e Marítima iha formasaun Governu Da’IX iha oin mai.
Timor-Leste nu’udar nasaun ki’ik maibé iha tasi ne’ebé luan, 84.02 %, kompara ho rai maran iha de’it pursentu 15,08. Sei iha tan rekursu seluk, hanesan: lágoa naturál, viveiru ikan, no motan. Realidadi jeográfika ne’e mostra katak Timor-Leste ho nia tasi ne’ebé luan ne’e, oferese vantajen ekonómika ne’ebé mós bo’ot: Iha mina no gas, iha ikan oin-oin, ne’ebé abundantes, panorama tasi okos ne’ebé sei virjen, iha ahu rui ne’ebé ho furak oin-oin, tasi ibun ho potensia panorama ne’ebé atrai turista sira. Hosi munisípiu 14, iha munisípiu 2 mak la asesu ba tasi, mak Aileu ho Ermera. Ba munisípiu rua refere promove liu programa akikultura (ikan be’e midar) nian.
Timor-Leste ninia ekonimia dependensia kauze 90 % ba fundu petrolíferu. Situasaun ne’e bele fo ameasas ba sustentabilidadi finanseiru ba Orsamentu Estadu nian. Ne’e duni, ita presiza iha (kria) alternativu seluk atu sustenta Timor-Leste nia sustentabilidadi ekonomia iha kada tinan fiskál estadu nian, atu la foti osan barak liu hosi fundu refere. Área alternativu-produtivu sira seluk mak hanesan: Agrikultura, péskas, turismu, komérsiu no floresta (kafé, vaunila) etc. Embora nune’e, durante ne’e governu iha ona planu diversifikasaun ekonómika. Maibé realizasaun no implementasaun sidauk korespoende ba interese povu nian. Nune’e presiza road map ba diversifikasaun ekonómika Timo-Leste nian iha tinan lima mai ne’e ho efikáz. Nune’e mós ba planu polítiku Partidu KHUNTO nian, ne’ebé ho foka hanesan, sei implementa mós ba seitór finansas no ekonomia kreativu.
Partidu KHUNTO kompromete katak sei meilora konektividadi nasionál liu hosi konstrusaun, rehabilitasaun, manutesansaun ba infra-estrutura estratéjiku hotu. Kria kondisoens ba sirkulasaun ema, bens, kriasaun empregu, dezenvolve seitór privadu. KHUNTO nia Governu sei defini área prioridadi investimentu infra-estrutura, nomeadamente: Portu, áeroportu, estrada, ponte, no sistema transportes rai-maran (terrestes), maritima, aéro, telekomunikasaun, fibra óticas maritimas e terrestes,hodi fo impaktu pozitivu ba povu nia vida: reduz pobreza no hasa’e bem-estar.
Governasaun tinan lima mai sei tau prioridadi mós ba be’e hemu (água potável) no be’e moos; moderniza servisu saneamentu; meilora sistema protesaun saúde ba sidadun tomak; meilora drenajen; no kria reziliénsia saúde públiku.
Atu atinji mehi iha leten, presiza prezerva ambiente atu garante ekosistema nia balansu no kontinuidadi ka sustentável enerjia (lao normál), izemplu: kuida balada fuik sira; kuida aihoris ne’ebé ofereses osíjene, nutrisaun ba animais no ema. Wain-hira la prezerva ita nia ambiente mak: sei provoka tasi sa’e, rezulta alterasaun klima ne’ebé estremu, izemplu bai-loron naruk no manas maka’as hodi oho ema wain iha mundu. Mudansa klimátika akontese tanba: Gas emisaun (suhar foer) hosi kareta, motorizadas, fábrika, AC no sunu rai, aumenta sa’e maka’as. Oin-sa bele reduz problema gas emisaun? Presiza regula: Kada família iha kareta ida sufisiente; promove transporte públiku; hamate kareta wain-hira la uza ka pára (izemplu: ezekutivu sira nia life-style-kareta moris durante oras hein sira); taka ahi iletrisidadi/AC iha sala/kuartu karik la uza; hapara sunu lixu (públiku hanesan Tibar, no privadu iha uma ka tos); promove enerjia renovável tanba maus ba ambiente, katak la destroi (menus impaktu negativu).
Tinan lima mai KHUNTO nia Governasaun hakarak implementa polítika ambiental ne’ebé promove no garante: Protesaun no konservasaun natureza. Ho fins atu konserva ita nia biodeversidadi; kombate alterasaun klimátikas hodi salva-guarda planeta no ema nia moris, agora no iha futuru. Atu alkansa polítika ne’e ninia métas mak governu sei: Kontrolu másimu ba lisensiamentu ambiental; promove edukasaun ambiental nian, fiskaliza atividadi hotu ne’ebé iha poténsia ba: Lesividade da flora e fauna, atu garante dezenvolvimentu ambiental nasionál ne’ebé saudável, pasífiku no sustentável ba jerasaun agora no iha futuru.
Alein asuntu sira iha leten, Partidu KHUNTO iha hanoin katak Seitór Agrikultura no Pekuária mós nu’udar área estratéjiku no importantísmu ba dezenvolvimentu ekonomia rai-laran no nasaun nia vida (nu’udar fator determinante ba reziliénsia ekonomia iha futuru). Tanba oras ne’e, estátistikamente mostra katak 2/3 timor oan ho idadi ativa dedika-an ba atividadi agríkola no ema barak dependente ba agrikultura subsisténsia. Data ne’e reprezenta pursentu 15 hosi populasaun ativa.
Iha área justisa nian, KHUNTO sei garante katak ema hotu-hotu iha direitu hanesan atu asesu ba justisa no protesaun. Promove kapasitasaun rekursu umanu hodi eleva prestasaun servisu ba atendimentu públiku (ne’ebé to’o ohin loron sei a’at tebes); asegura sidadania sira hotu nia direitu, dever, liberdadi no garante valores fundamentais hotu hanesan haktuir iha KRDTL; formasaun kontínua ba juiz, Prokuradór Jerál, defensor públiku, advogadu privadu, konservadór notariadu, ofisiál justisa nian, no servisu kadastrál.
Partidu KHUNTO kompromete implementa Governasaun Di’ak. Tan ne’e atu garante Governasaun hanesan ne’e iha Timor-Leste, presiza defini Polítika Lejislasaun integrada ida kona-ba oin-sa bele regula funsionamentu governativa. Timor-Leste adopta Sistema Governasaun Semi-Presidensiál ida ho ninia orgaun soberanía ha’at hanesan: Prezidente Repúblika (Chefe de Estadu/nai-ulun estadu nian), Parlamentu Nasionál (Lejislativu: produz lei), Governu (Ezekutivu: Implementasaun lei) no Judisiáriu (Tribunal: Tesi lia). Organun ha’at refere hala’o sira nia kna’ar independente, maibé interligadu iha ninia implementasaun polítika burokrátika. Tanba ne’e, atu asegura polítika Governsaun Di’ak iha sistema burokrátika ida ne’e presiza reflete ba aspetu hotu hosi seitór Governasaun Públiku no garante konfiansa entre sidadaun no seitór públiku sira; foka mós ba prinsípiu Governasaun Di’ak iha Governasaun Públika. Ema matenek nain ida naran Edward e Clough (2005) dehan: “Governasaun Di’ak ne’ e iha relasaun ho aspetu importante sira hanesan: aspetu formais no estruturais; aspetu komportamentu no relasaun. Tanba ne’e Polítika ne’ebé di’ak presiza promove prinsípiu sira hanesan tuir mai ne’e:
Ita, militantes, simpatisan sira, no jovens mileniál sira hotu atu komunga katak, Partidu KHUNTO moris mai ho kedas nia filiosofia ne’e: “Tane Ó rai, Tane Ó emar no Tane Ó lisan” (isin). Prinsípiu ne’e hametin liu tan ho kultura-ispirituál fundamentál tolu ne’e: Fé, Esperansa no Karidadi (alma/klamar). Ida ne’e mak Partidu KHUNTO ninia natureza: Iha isin no klamar. Buat naturál rua ne’ebé hakompleta no hakbi’it malu ne’e mak sátan no tahan KHUNTO ninia lala’ok polítika.
Tan ne’e ho haraik-an husu ba ita tomak: Jovens, iha rai-laran no rai-liur no inan-aman, ferik eh katuas no maun-alin kompatriota sira atu LABELE HALUHA, katak iha LORON 21 FULAN MÁIU 2023 hakbesik-an ba sentru votasaun nian hodi ezerse imi nia direitu konstitusionál hodi vota ba imi nia nia futuru no ita tomak nia distinu.
Ita hotu hatene katak Partidu KHUNTO nu’udar forsa polítika alternativu ida iha Governasaun Da’IX iha tinan 2023-2028 mai. Nu’udar partidu jerasaun kontínuadór, KHUNTO iha esperansa katak nia sei garante paz, unidadi, estabilidadi, prosperidadi no progresu ba povu tomak liu hosi Governu ida ne’ebé: Prioritiza implementa Polítika Desentralizasaun; fo Poder Local (ukun lokál), hasa’e produsaun agríkola, meilora infra-estrutura (estradas, pontes, transporte terrestes, áreo no marítima), proteje direitu labarik no feto desprotejidu sira; kombate mal-nutrisaun no raes badak; reforma administrasaun públika, kria asesu ba krédit suave ho funan 2% (kada tinan) no apoiu empreza ki’ik sira; hametin relasaun bilaterais no multilaterais; dudu institusaun PDHJ, CAC no MP atu hala’o sira nia kna’ar ho independente no imparsialidadi hodi garante justisa ba povu tomak atu atrai investidór sira hosi rai-liur mai investe (kuda osan) iha ita nia rain.
Vota ba Partidu KHUNTO: Ita vota ba demokrasia, vota ba ita nia liberdadi no vota ba povu tomak nia moris di’ak.
Ami mak imi, imi mak ami no ita hotu mesak ida de’it! Viva Unidadi Nasionál!
Fontes: Sekretariadu Klibur Intelektuál Profesionál (KIP). Programa Partidu Khunto. Dili. 2023.
Comments
Post a Comment
Hosik hela komentariuiha ne'e